Ostukorvis ei ole tooteid.

Tuub

Camino de Santiago ehk miks inimesed vabatahtlikult kõnnivad sadu kilomeetreid. Tiiu räägib miks tema seda tegi

by Bonamore

11 päeva, 260 km, vihma, äikest ja päikest. Romantilisi metsaradu, iidseid linnu ja mägikülasid, igavat asfalti ja head kohvi ning veini. Iseendaga olemist, rahulikku mõtisklemist, uusi tuttavaid ja kalorite kulutamist – seda kõike pakkus mulle palverännak Portugalist Hispaaniasse.

Palverännak on spirituaalse tähendusega retk pühasse paika. Moodsal ajal võiks öelda, et rännak iseenda juurde. Selliseid pühapaiku on maailmas mitu, kristlastele on Santiago de Compostela sihtmärgina ehk kõige tuntum. Aga põhjuseid palverännuks võib olla erinevaid, lisaks eneseleidmisele või pühaduse kinnistamisele võib olla palju pragmaatilisemaid põhjuseid nagu füüsilise vormi ja võhma taastamine, enesega mingi kokkuleppe sõlmimine, mugavustsoonist välja saamine. Ei mina ega mu kaaslane Camino teel ennast ei leidnud, kaalu ei langetanud, pahedest ei loobunud – jalutuskäik oli selleks liiga lühike ning seltskond liiga lõbus.

Mina tegin seda uudishimust ja soovist oma kallimat paremini tundma õppida erinevates olukordades. Liiatigi on jalgsi matk läbi väga eheda kohaliku elu-olu kena alternatiivne reisimise formaat. No ja ei saa üle ega ümber Portugali odavast veinist, maiustustest ja üliheast kohvist, mida sai igas viimaseski küla bistroos.

Santiago de Compostelasse jõudmiseks on kümneid alternatiivseid marsruute, kõige populaarsem on ca 800 kilomeetrine Camino Frances / French Way. Camino Portuguese on ka üpris populaarne. Meie poolt valitud Atlandi ookeani äärne tee on üks uusimaid ja seega veel väheavastatud.

Panengi siia kirja (katsun lühidalt ja tabavalt) fotode ja vahemaadega ülevaate Camino Portuguese Coastal rajast (260 km, algus Porto, juuni 2018, matka kestus 11 päeva). Toon eraldi välja ka öömajade info, sest kuna rannikuäärne tee ei ole nii populaarne, siis on enne pimedat katuse alla jõudmine siiski suhteliselt oluline päeva eesmärk. Ehk isegi ainukene palverännaku päeva eesmärk 🙂 Vot nii stressivaba on see rännutee!

OLULISED SÕNAD:

  • Camino / Caminho / The Way of St.James – üldnimetus Santiago de Compostela palverännaku kohta.
  • Peregrino / Pilgrim – palverändur (jalgsi, hobusel või jalgrattal)
  • Credential del Peregrino / The pilgrim’s passport – Palveränduri pass, mida kannad endaga kaasas kogu tee ning korjad sinna oma rännaku kinnituseks iga päev kaks templit. Passi saab osta Porto Katedraalist, või kustiganes suuremast asumist sa oma rännakut alustad, hind 2 €, ette tellimiseks ei ole mittemingit vajadust.
  • Albergue / alberg – Odav öömaja, tihti kiriku kooseisus või suisa kloostris olev narivooditega unisex magala, kus on pesemisvõimalus ja vahel ka ühisköök. On ka eraomandis alberge, need on gramm kallimad ja vahel ka mugavamad. Aga mugavus ei ole palveränduri eesmärk.  Voodikoht maksab vahemikus 5-15 €. Oma magamiskott peab kaasas olema.

4-astmeline TEGELUSKAVA:

  1. Vaata filmi “The Way”. Youtube’s tasuta olemas. Link: https/www.youtube.com/watch?v=QD3FtB9rNeo&frags=pl%2Cw
  2. Guugelda ja youtuubelda omale meeldiv marsruut. Teed varieeruvad 100-1000 km vahel, jalgrattaga võid ka mitmeid tuhandeid läbida. Uuri kindlasti ka Camino foorumit, seal on vastuseid tekkivatele küsimustele. Mu ingliskeelne postitus on öömajade ja marsruudi suhtes pisut detailsem.
  3. Paki nutikalt, see on ülioluline!  Head sissekantud matkajalatsid ning villiplaaster on kaks asja, ilma milleta mina ei soovitaks palverännakut ette võtta. Siin on minu koti pakkimise nimekiri.  Kuna ma olin eelnevalt päris palju koti pakkimise liste lugenud ning ma päris esimest korda seljakotti ei paki, siis osutus mu valik suurepäraseks (va. magamisalus, seda polnud vaja ning kohapealt pidin juurde ostma vihmakeebi). Vaseliin pidi ka olema imerohi villide vastu, aga see tarkus jõudis minuni alles peale matka.
  4. Lenda kohale oma valitud alguspunkti, hangi katedraalist pilgrim pass ning hakka lihtsalt hommikul kõndima passi müüva katedraali eest kollaste noolte järgi, mis juhendavad su esimesse öömajja ning nii edasi iga päev. Ära üle mõtle, lihtsalt paki kott ja mine:) Võiksid enne natukene ka hispaania ja portugali keelt harjutada, vähemalt viisakusväljendid, nii on palju mõnusam rännata. Hea veebileht ka end Camino asjus kurssi viimiseks on: wisepilgrim.com.

Selle öömajade kaardi saime oma esimesest peatuspaigast Albergue de Povoa de Varzim.  Head matkatossud , hea kott (minu oma tegelikult ei olnud parim, puusapehmendused võiks võimsamad olla) ja meriino peenvillane TUUB  olid minu jaoks palverännakul asendamatuks kaaslaseks. Armastan tõesti neid matkatosse  Santiago gtx low. Ma ei ole nende müügiagent mina müün TUUBi 😀

Camino PÄEV 1  Porto – Povoa de Varzim (31 km)

Ütlen kohe ära, et see oli liiga pikk tee esimeseks päevaks, rumal otsus. Ma soovitaks ikkagi teha vahepeatus, kui te pole mingid kiirkõndijad. Esimene päev Portost välja jalutamisega on juba omaette seiklus. Alternatiiv: sõida metrooga Porto äärelinna ning sealt siis edasi, võtab oma 10 km munakivi sillutisega teekonnast maha. Aga kas palverändur otsib kergema vastupanu teed 😉

Ma olin hullult õnnelik oma villaste sääriste üle, sest vill hoiab sooja ka põhimõtteliselt läbimärjana. Lisaks näevad säärised kihvtilt retrod välja. Meriinovillased säärised on ka TUUBi e-poes olemas. 

Camino PÄEV 2   Povoa de Varzim – Marinhas (25 km)
Siin me tegime väikese kõrvalepõike ametlikult marsruudilt, et näha rohkem võimsat Atlandi ookeani. Sellistel pikematel kõrvalepõigetel on hea vaadata nuti-kaarti, sest võimalus on, et sa pärast enam suunavaid kollaseid noolekesi ei leia ning siis võid sattuda mingite koledate magistraalide peale

Merekarbid on pilgrim tunnusmärk olnud üle tuhande aasta.

CAMINO PÄEV 3 Marinhas – Viana do Castelo (23 km)

Ilm oli jahe ning sadas roppu moodi, mis ei ole tavapärane juunikuus Portugalis. Ostsin vihmakeebi kohalikust poekesest. Mu kaaslane Marko ostis vihmavarju ja kiitis tublisti oma valikut. Ütles, et läheks järgmine kord ka vihmavarjuga palverännakule. Üldiselt näeb vihmavarjudega seljakotimatkal kas ameeriklasi või jaapanlasi.

Camino PÄEV4 vIANA DO CASTELO-CAMINHA (29 KM)

Minu super matkakaaslane meriino TUUB ja Eesti disaini lipulaev UPSHIRT.

Camino PÄEV 5  Caminha – Valenca (29 km)

Albergue S.Teotonio asub äärelinnas supermarketite kõrval. Alberg on avatud kuni 20.00, hiljaks ei tasu jääda. Automaadist saab 50 sendi eest head kohvi, on olemas suur köök, unisex vannituba. See koht ei ole kole, aga kuidagi kõle jaheda ilmaga, kütet majas pole. Õnneks lähedalasuvas roosas vanemas kaubakeskuses on pesu kuivatamise ja pesemise selveteenindus, sai vihmamärjad riided soojaks ajada vahelduseks. Leidsime teelt ka uusi sõpru.

Camino PÄEV 6  Valenca – TUI – Porrino. Tere Hispaania! (20 km)

Porrino: superlux hostel Sendasur Albergue. 12-14 € olenevalt luksuse astmest.

Porrino Sendazur Albergue oli tõesti peen hostel. Moodne, soe, pehmed voodid luksusliku voodipesuga, föön, pesukuivati (4 €, tasub jagada mõne teise teelisega), mõnus kosmopoliitne atmosfäär ja supermercato (Hispaanias nimetatakse igat toidupoodi sedasi) kohe ümbernurga. Pliidiga kööki pole, küll aga kööginurk mikrouuni ja külmikuga. Samad omanikud peavad ka samas lähedal suurepärase atmosfääriga kohvikut, kust hommikune croissant ja värske mahl teelise meele rõõmsaks teevad.

Camino PÄEV 7 Porrino – Redondela (16 km)

MOS on väike romantiline mägikülakene Porrino ja Redonela vahelisel teelõigul. Sel oli ka üllatavalt hästi varustatud matkapood, kõik suurepärased palverännaku tooted, sekka suveniirikesi normaalse hinnaga ja postmarke.  ALBERGUE SANTA BAIA DE MOS oleks olnud romantiline ööbimiskoht, aga meil oli plaan paigas ja suundusime Redonela poole.

Jumalik saabumine – vastuvõtulauas jalatallast pealaeni valgesse rüütatud pesuehtne ja nunnu nunn. Albergue parroquial Santiago Apostol de Redondela. 10 Eurot voodike romantilise rõduga ühistoas, seintel vagad pildid. Hästi lummavad on kloostri-öömajade köögid: suur mantelkorsten ja kivist välja raiutud kraanikauss on keskseks elemendiks. Imeline olemine kloostri-hotelli rõdul. 

Camino PÄEV 8  Redondela – Pontevedra (18 km)

Tänane päev oli umbes täpselt selline: lõputu maantee, vihm ja hobusesõnnik. Seda kallimad tunduvad mõned lohutustpakkuvad mägikülad.

Albergue de la Virgen Peregrino, 6 €.  Tohutu magala linna servas. (Kujuta ette ruumi, kus on 40 palverändurit, igaühel ripub voodi küljes märg vihmakeep ja sokid 🙂 Hall ja köök on kenad ja igal pool on palju infot, mõnus õhtusteks lauamängudeks ja veini joomiseks. Pesupesemise ja kuivatamise teenus olemas. Uksed suletakse kell 21.00 ja keegi ei saa enam sisse ega välja. Nagu pioneerilaagris.

Camino PÄEV 9 Pontevedra – Caldas de Reis (23 km)

Mis ehitis see on? Peaaegu igal majal oli see hoovis. Kanajalgadel kivist ait, kust õhk läbi käib. Maisi oli näha mõne ukse vahelt. Kuivatavad nad seda sel või hoiavad pikemalt. Maisimaja?

Teelise unistus: vaevalise tõusu ja kurvi taga ootab sind viinamarjaväätides mõnulev lehtla-kohvik, kust päikest piilub su lauale just nii palju, et värskelt pressitud apelsinimahl kõrvetava päikese käes kuumaks ei läheks. Ma võiksin siia kohe sisse kolida

Camino  PÄEV 10 Caldas de Reis – Padron (22 km)

Kloostri kõrval asuv Albergue de Padron maksab 6 € ja on suurepärase asukohaga. Pidust narivoodid omalaadses paekivist seintega hoones. Siin kandis ei saa alati aru kas maja on vana või uus, kaunid kiviehitised mõjuvad ajatult ning niiskus teeb ruttu oma töö, et muuta kõik pisut ühenäoliselt halliks. Suur ühisköök, sundimatu õhkkond, nagu enamustes albergides.

Camino PÄEV 11 Padron – Santiago de Compostela (24 km)

“Kuhu ma peaksin minema?”, küsis Alice. “Aga kuhu sa jõuda soovid?”, küsis Irvikkass vastu. “Ma ei tea”, vastas tüdruk. “No siis pole ju vahet”, lausus kass.

Kogu teekonna vältel me kohtasime teisi rändureid, kuid öömajast eemal mitte liiga sageli. Viimasel päeval aga oli tee täitunud võluväel kümnete palveränduritega. Osad inimesed tulevad seda ajaloolist teed uudistama bussidega ning kõnnivad ainult ühe päeva. Miks ka mitte.

Uhke katedraal on remondirüüs olnud juba viimased viis aastat, missale saab tagauksest. Enne käime ära Pilgrim’s office’s ja laseme omale panna palveränduri passi templi. Et saada auga palveränduri sertifikaat, tuleb läbida jalgsi vähemalt 100 kilomeetrit ning võtta oma passi igas peatuspaigas tempel ja teel olles kohvikust või kabelist veel teine tempel.

Botafumeiro – seda peab nägema!

Botafumeiro Santiago Katedraalis on võimas vaatemänguline puhastusrituaal, kus 50-kilose viirukitünniga, mis võimsalt kiigub läbi kirikuvõlvide üle inimeste peade, õnnistatakse pühasse paika jõudnud palverändureid. Vaata lühikest videot, et saada aimu sellest unustamatust rituaalist. )

Botafumeiro ei leia aset kahjuks iga päev. Rituaal toimub vaid loetud korrad aastas. Soovitan soojalt sättida oma rännak sedasi, et Santiagosse jõuaksite just selle püha puhastuse ajaks. Siin on Botafumeiro ajakava.

Kui aega on, tasub käia ära ka Finesterra linnakeses. Sinna saab turistibussiga, usinad turismitöötajad jagavad asjakohaseid lendlehti Santiago kesklinnas.

PÄEV 12 Porto. Elus ja õnnelikud.

Bolhao metroopeatus ja populaarne ostutänav Rua de Santa Catarina. Lilla liin E sõidab värvilisse, künklikku ja lustakasse Porto kesklinna otse lennujaamast. Sõit kestab 40 minutit ja pilet maksab 2.6 € Imeline helesinine Hingede Kabel ning rohkelt hubaseid kohvikuid tervitavad kohalike hõrgutistega. Raske on Portosse mitte armuda, vähemalt üheks päevaks.

Hoia silmad lahti ja saad piiluda sisse huvitavatele kunstinäitustele, millede külastamise boonuseks vanades uhketes linnades on loomulikult võimalus näha imelist arhitektuuri ka seestpoolt. Meie sattusime isikunäitusele: Manuel Antonio Boaventura, mees, kes 1963 leiutas kuulsa totaka plasthaamri, millega saab kaaslasele pähe taguda nii, et valukarje asemel kostab piiks. Tasuta sissepääs.

Buen Camino!

 

 

Küsimuste korral kommentaarium, eks 🙂 Vastan meeledi, Tiiu

 

Las ma nüüd natukene siin lõpus kiidan meie toodet ka. TUUB merino on selline asi, ilma milleta mina oma elu enam ette ei kujuta. Päriselt ka. Ta on mulle nagu mingi turvaisik või teine nahk. Imepeen super fine merino on soe ja pehme, aga õhuke ja üldse ei hammusta. Tal on lugematu hulk häid omadusi, umbes nagu päike või kallistus 🙂 Meriinovill juhib niiskuse nahalt eemale, seega ei ole temaga külm ka siis mitte, kui kangas on niiske vihmast, higist või vette kukkumisest. Ta hingab absoluutselt, nagu naturaalsele kiule loomuomane. Meriino TUUB hoiab talvel keha ja pepu sooja, ilma et sul oleks tohutu paks polster seljas, teda võib kanda iga teise rõiva all lisakihina ja nn vahelülina,  suvel aga iseseisvalt kleidi või seelikuna, ning usu või mitte, aga temaga ei ole tapvalt palav. Kogu aeg on selline parasjagu hea. Minu juttu lugedes arvesta, et ma olen külmavares, muidugi. Eestimaal on ta 100% kõigile, ka soojavarestele sobilik nii jaaniööl kui ka jõululaupäeval. Viimasena toon välja eriti matkasellidele üliolulise omaduse, aga ka teistele, kes ei ole pesukaru tüüpi – meriinovillane TUUB ei võta halba odööri külge isegi kui sa käid temaga 11 päeva palverännakul ning mõnel jahedamal ööl magad ka TUUBis. Rannas või rännuteel olles on ilma õlapaelteta hilbuga hea delikaatselt riideid vahetada, kui oled reisisell, siis saada aru mu mõttekäigust 😉 Hea teada, et meriinovill on ka UV kaitsega ning sobib mõnusalt jahedal ajal kapuuts-sallina kanda, arvestatav toode mütsi ja salli asemel! Vot selline asi on TUUB #merino. Väljast väike, aga sisult suur. Osta omale ka kui tahad:

VÄÄRT NIPP: Kasuta ostukorvis koodi CAMINO ja saad kõigilt meriinovillastelt toodetelt pisikese matkaselli soodustuse -5%