Rändame aastasse 1940

Tänases postituses räägime veidi moemaailma ajatust klassikust – pliiatsseelikust. Milline on selle pilkupüüdva rõivaeseme sünnilugu?

1908. aastal sai Edith Bergist esimene naissoost purilennukireisija. Selleks, et naise seelikusaba propellerite või kettide vahele ei satuks, seoti kleidi alumine äär nööriga kinni.

Ei läinud kaua, kui Pariisi moeloojad vaprast naisest inspiratsiooni said ning uuelaadsest põlvede kohalt kokkuseotud seelikust oma tõmbenumbri tegid. Uudistoode sai nimeks hobble. Moehitt levis kulutulena ning kogus populaarsust Pariisist New Yorgini. Kuna aga moeröögtus nõudis naistelt erilist käimisstiili ja oli sellisel kujul küllaltki ebapratiline, hääbus vaimustus sama kiirelt, kui see tekkinud oli.
Peale Esimest maailmasõda said Ameerika naised valimisõiguse ja nende ühiskondlik positsioon kasvas märkimisväärselt. Muutused ühiskonnas mõjusid revolutsiooniliselt ka moetööstusele.

1940. aastatel disainis Christian Dior esimese pliiatsseeliku, mis väikese
kohandamisega on inspireeritud hobble seelikust. Aastateks pikkadesse kohmakatesse seelikutesse kätketud naised võtsid kurve esiletoova moeeseme tänulikult omaks. Algselt kuulus seelik kostüümkomplekti, mida kanti kas jaki või tuunikaga. Hilisemalt hakati seda kandma ka pluuside ja kudumitega.

Me kõik teame, et TUUB on praktiline riietusese, mida saab kanda kümnetel erinevatel viisidel. Kas teadsid, et seda saab kanda ka pliiatsseelikuna? Seelik sobib igas vanuses ja iga kehakujuga naistele!

Nagu TUUBi loomingulised suurused Twiggy (XS-S), Marilyn (S-M) ning Rubens (L-XL), kas pole 🙂

TUUBi eukalüptipuust mõnus matt kahekordsest kangast pliiatsseelik meie esifänni Pandapiiga seljas.

Osta saab siit :