Külas hea tuju saadikul Kristina Herodesel

Mis te arvate kus asub üks Eestimaa toredamaid terrasse ja mis seal toimub? Ei, see ei ole mõni Noblessneri noobel kohvik, vaid  ühe loovhinge pere pelgupaik Läänemaal – laanekuuskede all samblas laiutav puupõrand, mille juurde kuulub mitte üleliia pealetükkiv elu- ja saunamajake. Ulaelu juurde kuuluva karastava supluse, saunakuuma  ja imemaitsva lihtsa toidu kõrvale rääkis Postimehe ajakirjanik ja Naistejuttude podcasti eestvedaja Kristina Herodes Tiiu Roosmale kodukese loomisest, elust ja armastusest, tööst, ületöötamisest ning kogu selle elamise ilu ja valuga silmitsi seismisest. Tegime mõned pildid ka TUUBi uusimate paladega.

Mõned aastad tagasi köitsid mind Sinu postitused, kus troonis üks väike lihtne majake ja suur terrass suures samblases kuusemetsas. Mitte ainult maja, aga kogu see metsaelu miljöö ning koos tegemise lugu – see tõesti võlus!  Energia, mis neist postitustest minuni voogas oli heas mõttes kadetakstegev. Tahad Sa oma metsaelust ajakirjaniku ja tänapäeva mõistes suurpere emana natukene rääkida?

Tegelikult on meil kõik siin ülimalt askeetlik – väike onn ja ainult vähe vajalikke asju. Mul ei ole siin isegi peeglit! Alguses ei tulnud pähe ja siis selgus – see polegi vajalik asi. Päriselt ka – juukseid ma metsas ei kammi, mukki ei tee ning pole aimugi, kuidas ma välja näen. Ja ma ei muretse eluilmas selle pärast. Mulle väga meeldib nii. Samamoodi katsun olla võimalikult palju eemal ekraanidest – ma küll kirjutan siin, aga niisama ei uita ega rulli ringi. 

Mets on elu keskmes ja midagi ülearust ei ole. Selle terrassi voolav kuju sai tehtud maastiku järgi – nii nagu kõige loomulikum oli ja et ei peaks puid maha võtma – iga puudegrupi jaoks on oma kaar. Seal nad seisavad siiani. Pisikesed kuusepõnnid, mis olid suuremate varjus, istutasime ringi – neid on siin iga nurga peal nüüd. 

Selle paiga leidis tegelikult mu kallim. Meil on koostöö selline, et tema on super hea maistes asjades, oskab kõike oma kätega teha, korraldada, ehitada, luua. Selles osas olen mina abitööline. Minu on jälle võime näha asju, mida veel ei ole – mis nurga alla panna maja, kuidas terrass liikuma, kuidas kõik maastikuga liita. See pole eriline nuputamine – ma lihtalt näen ja tunnetan kuidas on kõige harmoonilisem ja ei kahtle oma visioonides kunagi. Need alati töötavad ja kallim on neid aastatega ka usaldama õppinud. Armastame surfata, nii armastus selle kandi vastu tasapisi südamesse puges.

Kuidas Sa mahutad oma ellu need erinevad elemendid: pereelu, töö ajakirjanikuna ja töö meeskonnajuhina, sõbrad, hobid nagu mägedes matkamine.  Kui palju Sa kannad maailma oma õlgadel ning kui palju toetud kaaslasele? 

Ma olen üsna kirglik ja tuline tüüp ja ega vahest kõik, mis mulle täiega meeldib, ei mahugi! Katsun kõigele, mida ma päriselt armastan, ikka kohta leida ja hoida. Aga tõsi – seda on kindasti kohati liiga palju! Samas, kui tempo lööb lakke ja stress läheb metsikuks, siis seal kus mul osadel sõpradel läheb raskeks lähen mina just hasarti. Pinge all ma toimin suurepäraselt, isegi eluohtlikus olukorras leian väljapääsu ning rahustan teised kõik ka maha.

Mul on tohutult palju rõõmuallikaid – olen hästi koostöömeelne ja armastan jagada. Mul on eluvaade niimoodi loodud, et teiste talente on mul kerge näha – neid võimendada ning toetada. Küllap ma olen loomuselt selline käivitaja-kallistaja-suunanäitaja tüüpi. Samas praktilised asjad võivad mul täiesti meelest minna, näiteks söök – õnneks on mul sõpru, kes lõunale kutsuvad, sest ise ma selle peale ei pruugi üldse tulla kui midagi põnevat käsil.

Minu tasakaalus on suur roll ka minu kallimal, kellel on tugevad kõik need omadused, mis mul endal loperdavad, vahel viskame nalja, et mina olen nagu tema ideedest ülelaetud pilvedes pea ja tema on nagu minu maaühendus.

“Vääna” – Kristina Herodes

Milline on roll kunstil Sinu elus? Kas maalimine on Sinu jaoks teraapia või lihtsalt rõõm, mis välja pritsib – või sootuks midagi muud? Kuidas sündis maalikunstnik Kristina? 

See on isalt, Ott Herodes on samuti kunstnik. Juba roomates anti meile värvid kätte ja nii see läks – alati on visuaalne eneseväljendus minu jaoks olnud nauding, teraapia, lõbu ja ma ei teagi, mis kõik veel. Ei saa ilma olla ka, hakkab seestpoolt suruma. Ma maalin alati helges tujus ja seda on minu piltide pealt kohe tunda ka. Teismelisena korra mässasin – oli ikka vaja kangust ajada ja vastupidi teha, oli ka mul selline periood. Siis olid maalid ka tumedad ja tasakaalutud. Samuti ERKIsse astudes – ülevoolav maandamata ekspressiivsus. Praegu on vist tasakaalustav, valgustav ja avardav aspekt üsna oluline – nii mulle nende maalide loomisel kui ka kellelegi, kelle toas need pärast on ja samasugust mõju edasi kannavad. Ma olen julge ja ulakas küll, aga dramaatiline ega traagiline mitte.

“Paks tädi” Kristina Herodes

Et lugeja päriselt kadedaks ei läheks, siis küsin mis on Sinu nõrkused ja et lugeja kasu saaks, siis kuidas sa nendega toime tuled? Millega lepid ja mida muuta proovid ning kuidas Sul see õnnestub/ei õnnestu. Sinu Naitsejutu podcasti üle 300 osa jooksul on läbi käinud palju kõikvõimalikke aitava elukutse esindajaid ning enesearengu entusiaste. Tohutu privileeg, et oled saanud omale elutarkust ammutada, võtta igast jutust kaasa selle, mis Sind toetab. Jaga mingeid parimaid nippe mis Sinul aitavad elada.

No ma küll ei tea ühtegi asja, mille pärast kade olla! Ma ei tea, kas mul ongi häid jooni – pigem isemoodi natuur ja hunnik kiikse, mille ma ise olen hästi omaks võtnud. Vahel ma ei oska puhata ega ennast hoida, aega maha võtta, piire seada. Mul puudub ka moodsa maailma inimeste võime teha mitut asja korraga – multitaskingu eksamis saaksin null miinuse. Ma teen ühte asja korraga ning sellise pühendumisega, et muu maailm jääb seisma. Ning sel moel elades läheb palju ka mööda selliselt, et ma üldse ei märka seda. Näiteks klatš või kes kellega käib. Ma üldse ei tea selliseid sogaseid liine ja olen kohati täiesti sinisilmne. 

Kristina Herodes kannab siin peatselt valmivat meriinovillast kõrge kaelusega pulloveri

Ma usun, et mul on elus palju õnne olnud – intuitsioon on ergas ja omad inimesed leiavad mind kergesti üles ning mina neid. Suhted on imeilus osa elust, ma olen suur kiinduja ja hoian hästi omasid – selline purulojaalne tüüp, üldse pole tuulepea nagu kõrge energia järgi arvata võiks. 

Naistejutud saatesse sattusin nii, et Dakil jäi keegi tulemata ja läksin talle appi. Ei küsinud midagi – sõber hädas, mina tulen, suva mis! Selgus, et täitsa tore oli. Kuulajatele sobis ka, hakkasid Kristinkat tagasi küsima, nii ma jäingi ja viimased kolm aastat juhin saadet, nii ta minu ja minu kirgede nägu on läinud. Suhtesaade, kus on palju romantikat, enesearengut ja elutervet elamise tarkust, vähemalt sellisena ma loodaks, et ta tuleks. Kui mul tuleb idee, siis ma ei kahtle – olen ülipalju kutsunud saatesse inimesi, keda ma ei tunne ja pole elusees näinud, sest sisetunne on nii tugev ja alati on need saanud väärt jutuajamised ning oleme kohe ühe laine peal. 

Samas ma usaldan sisetunnet, külalist, voolamist – ma ei juhi eriti, pigem tunnetan. Ma usun, et enamus kuulajaid tunneb ka ära, et Naistejutte teha on minu jaoks täielik nauding ja kirg, see on lihtsalt niivõrd tore! Iga saade on mu enda jaoks elamus. Pole iial kartnud, et põnevad inimesed ja lood otsa saaks, neid tuleb nagu külluse sarvest. Aga mis eriti hinge liigutab on see, et kirjutatakse tohutult palju. Tunnen hästi sidet kuulajatega – me oleme nagu oma kogukond. Väga tavaline on see, et suvalises kohas, näiteks turul kui pisikesi Peipsi kurke ostan, keegi kuuleb mind, astub ligi ja jagab oma muljed.

Need on nii armsad kohtumised – tulge julgesti, ma olen hästi lihtne ja normaalne tüüp. Üldse pole õhku täis ja pole plaanis minna ka.

Ja lõpetuseks, armas Kristinka – mis Sind TUUBi juures juba 10 aastat köidab?

Mul on riietudes lihtsuse kiiks – mulle meeldib värv, aga ma vihkan pretensioonikust. Isekaid disianimonsturmeid, mis kirjutavad ette, et neid tohib kanda vaid teatud moel. Mulle on ülitähtis puudutus – kui asja on hea katsuda, siis ma suhtlen edasi.

KUULA Naistejuttude podcasti SIIT

Siit saad lugeda Kristinkast ja TUUBist

Kui tahad Kristinaga veel lähemalt tutvuda, vaata SIIA

Laanekuuskede all kannab Kristina meie uut halli meriino TUUBi, kombineeritud imelise halli SHORTYga.